Hommikune valgus

„Sisse aknast piilub, läbi kardina kaeb, soendab tekisiilu, küllap ärgata on aeg.“
Kardinat mul veel ei ole, aga nüüd ärkan tõesti hommikuti üles selle peale, et päike mulle voodisse paistab. See on ikka päris ilus, kui terve mu suuuuuuuuuuuuuuuur valge voodi päikese käes vastu särab :)
„viivitaks veel viivu, veidi vaataks veel und...“ ja see nädal saan ma seda teha, sest ülikoolis on „fuga“ st, et terve nädal keegi kooli ei lähe. Mingi selline Tenerifelt La Laguna ülikoolist alguse saanud traditsioon, mis kestis alguses ainult 1 päeva, aga aegade jooksul on see nats pikemaks veninud :) einoh, mulle sobib hästi.
Nädalavahetusest. Kuna me olime Ainhoaga juba terve nädala siin ehitustööde keskel elanud, siis tahtsime laupäeval midagi teha. Kuna korter juba päris korralik (ainult mõned lambid ja kõik uksed puudu :P), siis kutsusime valitud seltskonna enda juurde sööma. Mõnus oli :)
Our wonderful livingroom:

ja peale seda läksime Alesiaga välja. Kui ma millalgi öösel koju jõudsin, siis jooksis Ainhoa mulle vastu ja ütles, et ära ehmata, meil on siin üks asi....KIIIIIIIIIISU!!! Ta oli nii väike ja nii armas ja nii hirmunud. Ainhoa oli ta leidnud maja kõrvalt oma väikeses kott-majakeses prügikastide juurest. Ja no siis oli meil terve pühapäeva kiiisu :) Nii vahva oli, kui ta mööda tube või voodi peal ringi trallas ja midagi nähtamatut taga ajas või siis kui ta magas, täielik ingel!!!

Aga no karm reaalsus on see, et korteriomanik ei luba siin loomi pidada ja meil tuli talle kodu otsida. Esmaspäeval me siis sõitsimegi ülikooli veterinaarteaduskonna juurde kliinikusse, et teada saada, mis temaga teha. No nad soovitasid omale jätta ja andsid 3 karpi konserve ka :P No vot kui vahva. Kui koju tagasi jõusime, siis nägi koridoris meie nummit üks 3. korrusel elav tüdruk, kes jooksis koju ema käest küsima, kas ta tohib kassi võtta. Ema oli nõus ja kiisul oligi kodu. Samas majas ka veel, saame vaatamas käia :)

Uuuh, ja üks huvitav asi juhtus veel. Tegeleme siin elu eest 3. korterikaaslase otsimisega. Pühapäeva hommikul helistas üks prantsuse tüdruk, kes tahtis korterit näha. Kohale tuli kohe oma kõigi asjadega, oli eile saabunud ja pidi jääma kuni 19. detsembrini. Vaatas üle ja ütles, et jääb. Wohoooo, meil on korterikaaslane! Muutsime siis kohe kõik kuulutused ära, et leida kedagi alates 19. detsembrist. Kõik oli ok kuni eilse õhtul ta koju tuli ja ütles, et talle anti koht, kus tasuta elada ja läheb minema. No mina ei tea, ikka jube loll peab olema, et ta enne ei teadnud, et ta praktikakoha juurde käib ka peres elamine. Idioot, vabandage. Ainhoa oli ikka täiesti vihane ja no see tüdruk siit just hea tujuga vast ära ei läinud.
Tundub, et Las Palmases ei saagi enam iga päev päevitada :P täna oli nt selline kahtlane ilm, kus oli nagu ilus ja soe, aga vahetevale tuli väike vihmasabin ka. Ja kohalikke ka enam rannas ei ole, ainult turistid :D Praegu on Alesial ema ja tema sõbranna külas. Rääksin nendega vene keelt ja puha...no olgu, tegelt ei rääkinud, aga aru sain päris palju ikkagi ja "do svidanie" oskasin ka öelda. Naljakas oli, meie Alesiaga külmetasime rannas pikkade varrukatega, aga nemad läksid ujuma :P nojaaaa, oli küll 25 kraadi jah, aga no külm oli :D Ära hellitatud, jajaa, ma tean! Vihmast veel niipalju, et tänavatel on jube lõbus vaadata, kuidas väikese sabina allatulema hakates kõik kanaarlased kohe kiiresti kiiresti kuskile varju alla lippavad ja seal siis ootavad, et üle läheks. Suhkrust vist.
Kui ma nüüd koju jõudsin, siis oli meie korter edasi arenenud – esikus on suuuuuuuuuuuuuur peegel, mis on täiega lemmar :) Ja lampe on ka rohkem kui enne. Uksi ei ole veel jah...no neid oleks tegelt vaja, sest nt eile öösel oli Ainhoal ta "endine“ tüdruk külas ja no....neil oli küll kapp ukseaugu ette lükatud, aga mul oli ikkagi päris "põnev“ olla siin, sest see kapp just helikindel ei ole :P:D
Neljapäeval algab WOMAD festival, mis tundub hääääästi põnev ja on teadjate sõnade kohaselt koos veebruaris toimuva karnevaliga Las Palmas de Gran Canaria kõige olulisem sündmus.

Nüüd on mul vaja veel pildid seinte peale kleepida. Ja kas ma juba ütlesin, et ma armastan oma uut tuba?!