La razón saltó gritando de la ventana. Tenemos todo en video.

C/Galileo mini-loomaaed on peaaegu läbi. Noh, kõik erasmused elavad seal ju veel siiski edasi ja eks ole igaühe enda otsustada, kas Homo Erasmus kuulub inim- või loomaliigi hulka. Aga need loomad, kelle kohata täiesti kindlalt saab näiteks „kass“ ja „sisalik“ öelda, on peaaegu läinud. Sebastieni sisalikust nimega Miniño ma siia vist kirjutada ei jõudnudki. Igal juhul ta leidis omale ma-ei-tea-kust mingi mini-sisaliku u nädal tagasi. Konstrueeris talle klaasist kasti ja puha, ikkagi arhitekt ju...ja siis paari päeva pärast viis ta terrassile päikese kätte peesitama. Mõistus ei ole ikka oma teha. Kui Anna ta sealt poole päeva pärast leidis, oli Miniño oma akvaariumis käpad püsti asendis ja u poole väiksemaks kuivanud. Suris ära see loomake. Kiiiiisu Arehucas on juba täitsa suur ja elunummi, aga kuna ühes erasmusekortris mingi kassi koht ei ole, siis viib David ta varsti mingisse teise perre elama.
See nädal on läinud jällegi mu armsa rutiini tähe all. Kolmapäev Heinekenis, neljapäev One Love reggae-peol. Ja muidugi peaaegu iga õhtu natuke või natuke rohkem aega Camaleónis :) See koht lihtsalt kuidagi tõmbab enda poole ja on täiesti nagu teine kodu juba. Esmaspäeval näiteks läksin õhtul Anna juurde, et filmi vaadata. Sõime maasikaid ja järsku ütles Anna, et lähme võtame Camaleónis ühe õlle, esmaspäev, et keda seal ikka on ja siis koju magama...nojaaaa, aga erasmus ei maga kunagi! Kui me kohale jõudsime, oli seal tõesti ainult 3 inimest, aga kui me oma õlle lõpetasime, oli baar täiesti rahvast täis juba ja koju saime ikka alles poole viiest.
Reedel toimus Tafira ülikoolilinnakus telekommunikatsiooni hoone parklas Fiesta del Vaso ehk siis Klaasipidu. Idee seisneb selles, et kõigepealt ostad omale sealt plastmassist klaasi ja õlle- või mingi muu alkoholi kupongid ja siis käid mööda chininquitosid ringi ja jood. Päris lõbus iseenesest, mis sellest, et mul tundub, et me Annaga oleme ainukesed, kes alati tantsivad seal, kus teised seda kohe mitte ei tee :P Järgmine reede peaks veel üks selline klaasipidu olema.
Eile me välja ei läinud. Wow, eksole :D ja täna olen päev otsa õppida püüdnud. Veel kord Wow! Noh, peaaegu terve päeva, sest vahepeal käisin rannas ja üritasin seal õppida ja siis Anna juures jätat söömas. Kusjuures, sõna „paadialune“ sai täna minu jaoks täiesti värske tähenduse. Rannas magas üks asotsiaal sõna otseses mõttes paadi all. Hehehe, keel ja selle toredad käigud :)

Let´s get together and feel alright

K6ikk mu n2dalad on nagu yhe mytsiga lóódud siin...aga nad on lihtsalt niii 2gedad, et mul ei ole midagi selle vastu - lovely routine :)
hmm, mul ei ole t2pit2hti, sest mu oma arvuti juhe suri 2ra ja kirjutan Ainhoa miniatuursel l2pakal, mida on v22gagi keeruline k2sitseda...
Aga jah, nagu juba óeldud, midagi eriti uut ei ole, eelmine n2dal l2ks j2llegi nii, et esmasp2eva ja teisip2eva 6htul suutsime kodus pysida (kuigi teisip2eva 6htul oli juba v2ga raske k6iki v2ljakutsujaid ignoda:P) ja v23lja laksime alles kolmap2eval. Neljap2eval ka. Siis suutisn isegi oma kalli korteriaaslase Ainhoa endaga kaasa tirida, ta polnud juba oktobrist saadik v2ljas k2inud ja oli viimane aeg. L2ksime siis tema ja Annaga k6igepealt ikka Camaleóni ja siis reggae-peole klubisse One Love. KOhe alguses, kui me sinna kohale j6udsime, suutsime me Annaga kahepeale mulle parema jala suure varba peale kukutada terve pudeli Tropicali. Enne kui keegi midagi aru sai (kaasa arvatud ma ise), olin ma juba wc-s ja lasin varba peale kylma vett. Kohe tuli ka Ainhoa baarist róóvitud j22ga. Valus oli! Nii ma siis veetsingi terve óó tantsides ja iga 10 minuti tagant wc-sse kraanikausi juurde joostes, kus mu kallid j22kuubikud mind ootasid. Aga pidu oli v2ga 2ge j2llegi. J2rkal p2eval mul muidugi varvas valutas, kohutavalt. K6ndida v2ga h2sti e saanud, aga 6htul oli botellonile ikka tarvis minna. Enne Anna juures syyes ja soojendust tehes, istusin mina j2llegi oma j22tykikesega ja p2rast lonkasin randa. Vahepeal, kui enam ei j6udnud, tassis mind keegi poistest seljas ja vahepeal isegi Anna :) sest jooma oli ju vaja minna ometigi :P
Siis tuli laup2ev ja romería. Romería on kanaaridele v2ga iseloomulik pidu. Seekord toimus see Galdaris ja oli v2ga 2ge. K6ik inimesed, kordan, k6ik, olid rahvariietes, tantsisid, j6id, naersid. Muljetavaldav. T2iesti. Öösel (opaaaa, m aleidsin ö-täpid praegast!!!!) tagasi Las Palmasesse j6udnud, laksime k6igepealt Anna juurde kiisut söötma ja siis Auditoriosse. Oi, kuidas mulle meeldib seal Anna ja poiste korteris! K6ik on nii nummid seal ja Arehucas Oro on juba ka nii suureks kasvanud, silmad peas ja puha :)
Eile oli sadamas Queen Victoria ja loomulikult oli mul vaja seda vaatama minna. Mu kallis kallis itaallane Enrico tuli kaasa ja nii me siis hulkusime seal sadamas u 3 tundi ringi. 6htul tulid meile yheks ööks Ainhoa ema ja ta poiss ning t2nu sellele sai me korter niiiii puhtaks nagu ta juba ammu pole olnud :P
Öösel, kui ma oma paisinud varbalt sideme eemaldasin, oli tal ikka v2ga jube n2gu peas ja Ainhoa ytles, et nyyd kohe l2hme urgenciasse. Mul hakkas juba ka hirmus selle varbakese p2rast ja nii me l2ksimegi. Tehti x-ray pilti ja puha. Luu katiki ei olnud ja nii nad ytlesidki, et pane j22d peale ja v6ta ibuprofeni...ee, mitte midagi, mida ma siiani juba teinud ei oleks eksole :P
Tegin endale lubaduse t2na lennukipiletid 2ra osta. pfff. natuke hiljem tegelen sellega.

Walking gets too boring when you learn how to fly

Jälle öö ja jälle ma istun siin oma laias ja mugavas voodis ja ei maga üldse. Täiesti nokturnseks olen hakanud viimasel ajal...ja noh, tänu sellele on hommikud muidugi kolm korda raskemad kui nad varem olid.
Eelmisel esmaspäeval, kui olin Mariga paar tundi fonoloogiat õppinud, läksin Anna juurde. David oli töö juurest leidnud väikese kassipoja, kelle ema hüljanud oli...selline maksimum päeva või paari vanune...pigem rott kui kass, silmad kinni. Punane. Elunummi. Nimeks sai Arehucas Oro Karaaride kuulsaima ja parima (loe: odavaima) rummibrändi järgi. Ja nüüd on ta juba nädal aega elanud neil. Toidavad teda lutipudelist vaheldumisi. Ja no loomulikult üritavad poisid temast kasvatada Erasmuse korteri väärilist kassi, õpetavad suitsetama ja üritavad täis joota, tahavad talle jalgpalli ja surfamist õpetada :P õnneks on Anna ja Davidi ta siiani kõigest sellest päästa suutnud.
Aga sel samal esmaspäeva õhtul vaatasime Anna, Francesco, Enrico ja Fabioga filmi, elumõnna oli pehmete itaalia poiste vahel, hahahaha
Kolmapäeval oli ühe ägeda prantsuse tüdruku Sandrine sünna ehk siis järjekordne Alcaravanerase botellon, pärast muidugi kolmapäevane kohustuslik Heineken.
Edasi läks nädal nagu ikka orbiidil kodu-kool-raamtukogu-c/Galileo (Anna ja poiste mansion). Reedel pärast suurejoonelist õhtusööki seal samas viimati mainitud kohas läksime Auditoriosse ja tantsisime palju palju. Järgmisel õhtul, laupäeval, tegime Annaga kahekesi omale toidujääkidest veel 2 hiigelkausitäit salatit, millest ühe kahepeale ära suutsime süüa. Siis tuli Cigdem, käisime Camaleonis ja jällegi Auditoriosse. Ööseks jäin Anna juurde, sest ta elab lähemal ja tal oli kapis veel terve kauss salatit, mis on peolt naastes oiiii, kui hea öösel süüa :) Kui me lõuan ajal ärkasime, tegime kaneeliga pannkooke, sõime neid maasikamoosi, mee ja shokolaadiga, kuulasime biitleid ja elu oli täiesti lill. Õhtul oli mul jällegi Mariga fonoloogia-sessioon. Ufff, väga halb, aga üha enam hakkab mulle tunduma, et see keeleteadus ikka ei ole minu jaoks...hea, et nüüd 3. aasta lõpus :P
Täna hommikul läksin jällegi kooli, et leida, et tund jäi ära...no fain. Istusin siis mõned tunnid raamatukogus ja püüdsin kasulik olla. Õhtul käisin leedu kuti Andriuse ja kanaarlase Yariloga õlledel, sest Andrius läheb homme koju Leetu tagasi. Käisime ühes vesipiibukohas, jõime õlut, jutustasime ja piibutasime. Mõnna oli...ja koht oli ka häästi nummi, Buddha kujusid ja viirukit kõik kohad täis :) Aga hüvastijätud mulle ei meeldi...esimest korda kogesin sellist arvatavasi-kogu-eluks-või-vähemalt-väga-pikaks-ja-teadmata-ajaks-hüvastijätmist Rootsis keelelaagris ja oi, kui kohutav see oli...nüüd olen natuke juba harjunud, aga ikkagi on kurb, eriti kui mõelda, et kohe-kohe on selliseid veel oi kui palju tulemas.
Lennupiletite otsingumootorite vastu on mul tõsine allergia...kurk muutib kuivaks, ajab köhima, silmad tõmbuvad kissi, käed hakkavad värisema, süda tõmbub kokku...ja nii ma peangi jälle bookinghouse’i või spanairi koduka kinni panema ja mõned õndsad sekundid veetma oma ideaalses maailmas, kus ma kunagi siit saarelt ära minema ei peagi.