Ma vist juba korra siin mainisin ka, kui palju mulle mu voodi meeldib. No igal juhul täiega meeldib, eriti siin suure padja peal lebada, midagi lugeda või filme passisteerida. Kurb tagajärg on aga see, et mul hakkab juba selg haigeks jääma sellest lebotamisest...õnneks on siin füsioteraapia praktikante võtta, kes massaaži teevad, kui suur häda käes.
Eredamad hetked siis on olnud...esiteks, eelmisel reedel oli ühe leedu poisi Andriuse sünnipäev. Ta elab täiesti teises linna otsas ja sinna jõudmine oli paras seiklus, aga kohale ma jõudsin ja päris vaffa oli. Hiljem käisime veel Auditorios ja laupäeval oli mul muidugi pohmapäev siis.
Aga pühapäeval!!!!!!!!!!!!! Üks itaalia tüdruk Giulia korraldas oma ärasaatmispeo üüritud laeva peal. Laev väljus lõunast Puerto Rico sadamast ja siis sõitsime mööda lõunarannikut. Sõime, jõime, võtsime päikest, taaaaantsisime – puidust laevalael paljajalu, no tiene precio! Vahepeal jäime ankrusse ja siis said kõik üle ääre helesinisesse vette hüpata ja pärast mööda redelit laevale tagasi ronida. See oli lihtsalt megaäge pidu! Üks parimatest, kus käinud olen vist üldse!! Selline oli see laevuke siis:

Kui ma õhtul koju jõudsin, oli „Liigutage peput“ video valmis saanud. Einoh, eluimelik on ennast vaadata niimoodi, aga üldiselt on see video päris änka mumeelest. Palju liikumist ja muidugi Nico igiägedad näoilmed :) eriti seal tomatipõllul.
Teisipäeval peale kooli oli meil Alaga mõlemal jube igav ja kuna siin linnas peale joomise, söömise ja rannaskäimise midagi muud teha ei ole...siis ma läksin tema juurde ja sõime churrosid shokolaadiga, mmmmm väike vei ka muidgi käis sinna juurde. Mõnna on istuda seal Ala korteri verandal ja merd ja laevu vaadata. Pärast läksin ühe saksa tüdruku Anna juurde napsu võtma, kust suundusime öösel Alcaravanerase randa botellonile. See oli jällegi Giulia ärasaatmine, seekord lõplikult, sest järkal päeval ta lendas tõesti minema. Aga pidu oli väääga äge. Kõikseemees:

Nojaa eile käisime Alesiaga rannas ja tegime süüa ja õhtul jällegi Anna juures, või noh siis juba tegelt nende kõigi juures, kes seal elavad – üks sakslane-türklane ja üks itaallane ja üks hispaanlane ja üks prantslane, keda kodus ei olnud. Saverio, itaallane, tegi pastat ja kala ja vääääääääääääga hea oli. Pärast käisime veel Pinocchio kohvikus jätat söömas ja pärast pikka jautuskäiku Las Canterasel jõudsin läbivässuna lõpuks ühe paiku koju. Hommikul läksin isegi kooli, aga loomulikult jäi tund ära. Ootasin siis raamatukogus tund aega järkat loengut ja kui oodatud sain, siis kujutlesin, kuidas ma jälle seal poolteist tundi fonoloogia käes piinleksin ja tundi minemise asemel tulin hoopis koju. Aga siiski olin tubli ja luesin terve päeva kooliasju.
Vot selline suht rahulik eluke mul siin praegu...kogun patareisid selleks, mis alates järkast neljapäevast juhtuma hakkab, kui mu tillid in corpore kohale jõuavad saarele! :)

No hay comentarios:
Publicar un comentario