Back to life, back to reality...

...mõtlesin ma kolmapäeva hommikul, kui me esimest korda oma koordinaatoriga kohtusime. Esiteks, ma ei saand sellest tunniplaanist kohe mittekuimidagi aru!
Teiseks olen ma juba selle leboeluga harjunud ja mu tunnet võis kirjeldada u nii: oot, mis? Kas homsest algavad tunnid? Juba täna? Ee, ma ei saagi enam suvalisel ajal randa minna? Kas nii? Oukaadkuihalbtunneseeoli! Ja siis käisime veel pangas ka, kus tahtsime kohalikku arvet avada ja kust meile öeldi, et kuna me ei ela siin, siis me ei saa! Ma ei saa sellest aru, ma elan ju siin ühe aasta, mul on aadress, telefoni number ja MIKS ma ei saa siis pangaarvet avada???!! Ma ei usu neid ikka veel, lähen teine päev teise panka küsima, ma ei ole nõus neid valuuta ümberarvutamise tasusid vms maksma terve aasta!
Kõik see kokku tegigi sellise tavalisse ellu tagasipöördumise tunde...aga see oli petlik! Peale seda panka läksime ikkagi randa ja Alesia üritas siis õhtupoole kahes loengus ka käia, aga ühes oli ainult 3 inimest ja õppejõud ka korraks ja teises oli ta üksipäni...niiet me siis otsustasime, et see nädal ei hakka oma nina toppima sinna kooli enam ja vaatame, mis nad seal esmaspäeval meile ütlevad ja et kas on rohkem rahvast ning ehk mõni õppejõudki :) Homme nt plaanime sõita Maspalomasesse Gran Canaria lõunarannikule. Ja no sellepärast veel tegelt ikka reaalsusesse tagasi ei sattunudki :)
Lisaks siia veel selle, et see meie koordinaator on Ricky Martini pisut lühem koopia, kogu selle infotunni aja olid mul meeled pinevil, et kas ta nüüd korraga teeb puusadega paar kiiremat ringi ja tuleb üks Livin la vida loca...no ei tulnud, ehk järka kord siis.
Jeesh, aga see oli eile ja nüüd ma sain oma meeleheitliku abikarje peale tuuorilt nats abi ja vist jagan nats seda tunniplaani matsu ka :)
Pisut eemise nädala lõpust: laupäeval oli siin oldud aja jooksul kõige ägedam päev. Peale lõunat viidi meid Gran Canaria lõunaossa kohta nimega Puerto Rico ja pandi laeva peale :) ja noh, kui on meri ja laev, siis on Helen juba kindlalt ära räägitud :P jep, laev oli selline väiksemat sorti, aga need u 150 matsi, palju meid seal oli, mahtusid ilusti peale. Laeval oli suuuuuuuuuuuuur päikesetekk ja all oli baar ja mullivann ja söögisaal. Baarist sai kõike tasuta ja süüa anti ka meile hästi. Sõitsime siis laevaga mööda rannikut u tund aega ja jäime mingisse lahesoppi ankrusse, kaljud olid ümber ja värki. Ja siis me saime seal helesinises läbipaistvas vees ujuda! Laeva ümbrus nägi välja nagu oleks toimumas laevahukk, kõik kohad olid inimesi täis. Väga äge oli! Kui laeva pealt vette vaatasid, siis oli kalu ka näha :D seal ankrus olime siis mingi pool päeva põhimõtteliselt ja kui päike merre ära vajus, siis hakkasime tagasi sõitma. See oli ka ikka väääga ilus, ööd on siin ju mustad ja need hotellilinnad särasid kaldal, megailus oli!!! Haahahahaha, ja peale sööki tõi mingi madrus vms, kes terve pääva silma oli teinud, mulle mingi kohutavalt magusa mahlapulga ja järgnes vestlus:
„Y ahora tienes que darme tu número de teléfono!“
„Eeeh....“
„¿Qué? ¿Tienes novio en Estonia?
„Sí.“
„¿Pero aquí?“
„Me voy ahora.“
Mõndade päevade kohta mul ei meenu midagi, küllap need oleme lihtsalt rannas maha lebotanud :P kusjuures, selle rannaga tuleb mul meelde, et seal on mingi VÄGA imelik mees. Ta lihtsalt jalutab mööda kallast edasi-tagasi terve päev otsa, ta on alati seal. Riietuseks ainult musta värvi stringid ja aksessuaariks üle õla vinnatud kotike, päikseprillid ja igikestev naeratus. Ta on megapäevitanud ja tundub endaga ise väga rahul olevat. Igal juhul selline imelik onu siis :P
Ja siis veel seal Santa Catalina pargis, kus me ikka vahetevahel isume ning kohvi või rummikokse joome, on mingi transvestiitide lemmikkoht :D neid on seal ikka päris palju ja nad on kogu aeg seal. Täiesti huvitav on see linn ikka ;)
Teispäevast alates olen ma omale korralikku süüa teinud :) ükspääv tegin tatraputru ja eile tuunikalapastat, vot nii tubli olen, ei mingit saiasöömist enam! (muideks, ma leidsin siit samast maja alt poest musta leiba!, mingi saksa oma, aga sõja ajal käib kah :P)
Nendest majapidamistöödest veel niipalju, et olen juba 2 korda pesu ka pesnud, see on päris hirmus tegevus, sest peale pesu tuleb see kuivama riputada sellisesse ilma katuseta nö pesukuivatusšahti vms :P no ja ma elan 4. korrusel ja nii ma siis hoian kogu aeg kramplikult oma riideid kinni, et midagi mul kogemata alla ei kukuks...päris nõme oleks minna 1. korruse korteri uksele koputama, et Tere päävast! Ma arvan, et mu aluspüksid on teie rõdul...uuh :P
Aaaaa, ja see oli vist teisipäeval, kui juhtus midagi väga imelikku! Nimelt sadas vihma! :P olime rannas ja oli jah nats pilvine selline ja no siis korraga hakkaski sadama :) aga hea oli kuuma naha peale, ma polnudki kunagi varem vihmaga rannas päevitanud.
Eile käisime esimest korda ühel tõesti änkal peol! Heineken Klubis oli see, jälle Erasmuse pidu, aga seekord hea muusikaga :) sinna kohta lähen kindlasti veel. Juba päris hilja öösel kaotasin wc-sse minnes Alesia ära ja enam üles ei leidnudki...otsisin küll tükk aega, aga lõpuks viskas mul seal üksipäni liikumisest kopa ette, sest kogu aeg tuli kuskilt mingi käsi, mis ürtitas mind kuskile tõmmata, ja läksin koju. Ma väga pikalt Alesia seiklusest igaks juhuks ei kirjuta, ainult seda, et hommikul võis ta kaelalt nii mõndagi välja lugeda :D Ja Kätlin, kindlasti otsime need sinu soovitatud kohad ka varsti üles, selle Paraninfo kohta olen juba nii mõnestki kohast häid sõnu kuulnud nt ;)